Kulina mõis

Ajaloolised mõisad on kaasaja Eestis ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused. Mõisate hiilgeajal oli Eestis Eesti mõisaportaali andmetel 1245 peamõisat, millele lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat, ning ligi kuusada karjamõisat.

Kulina rüütlimõisa on esmamainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis baltisakslasele Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historistlik peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast 19. sajandist (1858) pärinevast hoonest.

 

 

Kulina mõis on olnud läbi ajaloo mitmete oluliste sündmuste kaastunnistajaks. 2008. aastal leiti korrastustööde käigus mõisa lae vahelt peidik, millest leitud asitõendid osutuvad, et seda peidikut oli viimati kasutatud 1905. aasta tsaari Venemaal toimunud revolutsiooni ajal. Kulina mõis on olnud osaline ka Eesti mängufilmiajaloos, just seal toimusid filmi "Kevad südames" (1984) võtted.

 

 

Kuid peamiseks lähiajaloos on siiski olnud hariduse omandamine Kulinas. Aastatel 1926-1999 tegutses mõisas Kulina kool. Koolilugu on aga alguse saanud 1870.a. paiku Näsu Vallakoolist ja jätkus 1919-1926 Küti Algkoolis.

Kulinal alustas kool tööd 4. Oktoobril 1926.a. 4-klassiline algkool. 1928-1945 6- klassiline algkool; 1945-1962 7- klassiline kool (mittetäielik keskkool); 1962-1980 8- klassiline kool; 1980-1986 3- klassiline algkool; 1986-1999 4- klassiline algkool. Selle aja jooksul on Kulina kooli lõpetanud 67 lendu. 

 

 

2006. aastast alates kuulub mõis eraomandisse. Mõisa ja ümbrust on heakorrastatud ja alustatud kõrvalhoone renoveerimist. Mõisa arendamiseks on mitmeid alternatiive, sest mõisa ei piira muinsuskaitsenõuded. Ideaalne mõisakodu rajamiseks, turismi või muude avalike teenuste pakkumiseks.

 

Ehitusaasta 1900

Esimese korruse üldpind 700 m²

Pööningukorrus 450 m²

Võlvkeldripinda ca 105 m²

5,9 hektari suurune krunt piirneb Roela-Mõdriku maastikukaitsealaga ning jääb Kunda jõe ning Rakvere-Mustvee maantee vahele, 22 km Rakverest

Park ca 1,5  hektarit

Maakividest kõrvalhoone 100m²